J. Kurgan Kurnalt
Hiidlane kutsunud kõrtsis teist meest enesega võitlema, nõnda et tema hakkab püsti ja teine põlveli.
Teised hakkasivad naerma ja pilkama, et ta ei julge teisega võidelda, kui teine püsti. Arvasivad, et tall vähä rammu on.
Hiidlane vasta: “Eks ole eigus ka, et mina olen vaevane mees, aga vat minu esa oli kat tugeva rammuga mees! Tõstis viis tühja tündrist kotti korraga õlale!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane varastanud sadamast laeva pealt koti peenikest suhkurt.
Saab kotiga koju, näeb: randrüütlid tulevad järele.
Õnneks jõgi ligidal. Hiidlane summdi! suhkru kott jõkke.
Ei Hiidlane teagi suhkrust.
Teisel päeval läinud hiidlane vett tooma. Ise sõnunud: “küll ta mait nüüd võib magus olla! Mõtle ometi, suur kott suhkurt sees.”
3. Parem oma riide soe kui peremehe töö soe
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlase sulane niitnud suvel kange palava päevaga, kamsol seljas. Higi tilkunud sorinal mööda otsa maha.
Tüdruk annud nõuu kamsoli seljast ära võtta. Arvanud: sulane teeb särgi kange higiga mustaks, siis raske pesta.
Hiidlane vasta: “Parem ikka oma riide soe kui peremehe töö soe!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlase vend läinud soldatiks. Hiidlane nutnud ühte lugu.
Teised pärima: “Kas vennast kahju, et nutad?”
Hiidlane vasta: “Ei ma sellepärast nuta. Ma nutan, et kellele mu vend oma suure varanduse jätab!”
Teised küsima: “Palju tall siis varandust õige on?”
Hiidlane vasta: “Oi, ikka palju! vest, kahed püksid, üks vana kuub ja 10 kopikat raha!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane läinud kevadel kündma.
Koju tulles kiitnud: “Küll ma aga tegin täna tööd! Kündsin vaka kaeru maha. Muud ei jäenud kündmata kui otsa vaod. Aga küll ma vehkisin, et vesi tilkus sorinal nina otsast maha!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlase poeg vandunud hirmsasti kurja. Teine Hiidlane isale ütlema: “Eks sa õpeta poega paremini rääkima! Vannub nii hirmsasti kurja!”
Hiidlane vasta: “Ega see veel kurja vandumine ole, kui paar korda kurja nimetan!”
J. Karjaveski Järvakandist.
Hiidlased olnud ühes mõisas kraavi lõikamas. Üks Hiiu poiss läinud pühapäeval jõest kalu püüdma.
Herra juhtunud seda nägema. Hakanud poisiga käratsema: “Kudas sa tohid mu jõest kalu püüda!”
Poiss paluma: “Ega mina teadnud, et see Herra jõgi on. Ma mõtlesin, et jõed ja järved on igaühe päralt!”
Herra põrutab vasta: “Kas sa ei tea, et kui ma maad ja metsad ostsin, ju mina siis ka jõed ja järved ostsin.”
Teine päev poiss jälle kraavi lõikamas. Uss juhtunud poissi nõelama.
Poiss läinud herra juurde.
Herra küsib: “Mis sa tahad?”
Hiidlane vasta: “Herra uss nõelas mind! Palun, et herra mu jala välja maksaks!”
Herra käratsema: “Kudas see minu uss oli!”
Hiidlane vasta: “Kui herra maad ja metsad, jõed ja järved ostis, ju ta siis ka ussid ostis!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlase mustal hobusel olnud valge vars.
Herra küsinud Hiidlaselt: “Kuule, kas see on sinu vars?”
Hiidlane kohe vasta: “Ei, auulik herra! Ei see ole minu vars, see on selle musta hobuse vars!”
9. Nii vana, aga ilma habemeta
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlane tahtnud 60 aastast vana tüdrukut enesele naeseks võtta.
Teised keelnud. Ütelnud, et liig vana.
Hiidlane vasta: “Tolad ikka te olete. Kes võib seda papsi isandat või tema kirju uskuda. Nii vana üteldakse olevat, aga alles ilma habemeta. Mina olen alles 25 aastane ja mull on suurem habe kui temal. Ma arvan ,et ta kapsa lõikuse aegu saab alles 18 aastat vanaks!”
A. Kivi Hõbedalt.
Herra käskinud Hiidlase mune keeta. Hiidlane pannud suure paja mune täis, keetnud tunni aega. Katsub siis: ei munad veel pehmed ühtigi.
Keedab teise tunni veel. Katsub jälle: seesama lugu.
Tõstab ometi munad lauale ja ütleb: “Keetsin küll kaks tundi, aga pehmeks ei lähe. Katsuge, kas sünnivad süüa, või pean uuesti patta panema ja veel keetma!”
11. Ei ole kiikert tarvis
J. Sirdnak Narvast.
Hiidlase poeg kasvanud hirmus pikaks meheks.
Seltsimehed isale ütlema: “Siim ae, miks sa oma poisi nii kõrgeks lased kasvada?”
Siim vasta: “Ega tall siis maailmas kiikert tarvis ole!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlased näinud suurel maal jõulupuu. Meestel kohe nõuu peetud enestele ka jõulupuud teha. Toonud metsast kohe suure välja.
Hiidlased mäletanud, et suure maa jõulupuul tuled küljes põlenud ja asjad okste otsas rippunud.
Hiidlased pannud pierud jõulupuu otsa põlema ja riputanud silgud prännikudeks külge rippuma.
Ise kiitnud: “Ega me suure maa meestele järele ei anna!”
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Hiidlane läinud sügisel suurelt maalt koju. Kiitnud teistele: “Oh neid suure maa mehi! On seal aga tarku, et mõtelda annab just. Ma nägin ühe niisuguse mehe, kellel kümme keelt suus oli!”
“Kümme keelt suus? Ega seal küll siis leivaruumi ole!” õhanud teised.
T. Wiedemann Koselt.
Hiidlane sõitnud pruudiga laulatusele. Teel ütelnud pruudile: “Ütle nüüd ei või jah! Eluaeg on pikk, aga peksa sa ikka saad!”
E. Orno Tallinnast.
Hiidlane oli kuulnud, et kirjad hõlpsamini kätte minevat, kui neil Vene keeli adress peal.
